Esimene asi, mida mulle muljet kui ma saabunud Saint John oli, et ma äkki aru, et ma olin hiina. Ma olen teistsugune kui inimesed minu ümber. Nad on kanadalased ja olen hiina. I didn’t have this feeling when I was in China because all others were Chinese too.

Siis ma hakkasin mõtlema, millised erinevused on. Järk-järgult, Leidsin erinevused on kõikjal! Näiteks, Brian, minu Homestay vanem, küsis magustoit pärast Hiina traditsioonilise toidu I keedetud teda. Pettumus tema nägu, kui ma ütlesin talle, et ei ole magustoit pärast hiina toidu tegi mulle isegi tundsin ma tegin midagi tõeliselt kohutav. Hei, see on suur asi kanadalased, dessert! Seal on sadu näiteid näidata kultuuri erinevus, especially between the East and the West.

Esimest mitu aastat, kõik, mida ma nägin, olid erinevused minu ja teiste kanadalased. See tegi mind koduigatsus ja see oli raske aeg. Aga, koos tarkust vanus ja aeg, Ma mõistsin, et kõik erinevused on faktid ja nad on seal ükskõik mulle meeldib see või mitte. Ka, teiselt poolt, meil on rohkem sarnasusi kui erinevusi, mis on sisuliselt minu jaoks avastada ning pöörata tähelepanu. Põhimõtteliselt, me kõik vanaks ja on surra ühel päeval; meil kõigil on haigeks aeg-ajalt; me kõik tihti hüvasti inimesed me armastame ja me kõik mõnikord on teha seda, mida me ei tahaks seda teha,. Meil on veel sama kui erinevus. Mul on väga hea meel, et ma avastasin, et ja mis päev see järeldus, Canada became my home.

Ei ole palju öelda praeguse ruumi piiri, kuid seal on palju jagada. Ma armastan Kanadat ja ma tunnen hea elu siin!

- Xin Saint John, NB

-Pilt: © EdArias

Kasvavad üles nagu immigrant laps oli raske. Esimene küsimus ma tihti küsitud oli “kus te olete pärit?” Lihtne vastus oli Pakistan. See oli osa minust. Peale, Ma arvasin, et elavad Kanada oli raske. Mul oli kiusatud olemisest “Paki”, minu kaitsev vanemad ei luba mul minna sleepovers ja filme ning mu riided lõhnas nagu Pakistani vürtsid mu ema kasutatakse meie traditsiooniline toit. I was caught between two worlds and didn’t know how to reconcile them.

Ma ei ole kindel, kui see juhtus, kuid millalgi minu algkool aastat, öelda, et mul oli Pakistan ei olnud enam lihtne vastus anda. Minu mälestused ja elu Kanadas sai rohkem tuttav. Mu vanemad julgustasid mind, et tähistada ja aidata oma uut kodu ja meeles üks Jätsin. I remember attending my Citizenship Ceremony and excitedly telling my 5^th klassi õpetaja pr. Burnett that I was now a Canadian.

I volunteered at an MPP’s office and had my first trip to Ottawa where I called my mom from the Peace Tower at the Parliament of Canada in awe of where I was standing.

Ajal minu bakalaureuse aastat Toronto Ülikoolis, Hakkasin sõitma suved. Välismaal töötamine erinevates kogukondades, Olin sama küsimuse olin palutud Kanadas “Where are you from?"Ma vastasin, "Kanada"

Järgmine küsimus oli “Kus sa oled tõesti alates?"In pettumust, mõnikord nördimust, Ma vastaksin, “Sündisin Pakistan aga ma kasvasin üles Kanadas”. I was very proud of my Pakistani birth and early years but I was also very sure that my home was now Canada.

Sisse 2009, minu pere otsustas minna tagasi Pakistan. Olin põnevil ja närvis. Enne kui me lahkusime Kanada, Mäletan mõtlemine keegi ei küsi, kus ma oli – Räägin vabalt Urdu, wear the traditional shalwar kameez and will not stand out in a crowd.

Kui me jõudsime Lahore, Läksin välja koos perega ja tellitud Chana roog tänavamüüja. Ma lihtsalt hakkasin sööma seda, kui naise hääl mu selja taga vaikselt palus “App Kahan se Hain?” tähenduKust te pärit olete you from?”

Ma ei suutnud seda uskuda. Mitte siin!

Sündisin mõnetunnise autosõidu kaugusel Lahore linnas nimega Sargodha. Ma ütlesin talle, et ma oli Pakistan. She wasn’t convinced and asked again.

Ma ütlesin, “Sündisin Pakistan kuid kasvas üles Kanadas.” Me tabas up vestlus ja rääkis meie elu erinevates osades maailmas. Ma ei saa aidata, kuid arvan, et inimene, keda ma oleks, kui mu pere polnud kunagi varem Pakistan. Kui tulin tagasi Kanadas, Ma olin rabatud, et seletamatu tunne “kodu” when I saw Toronto.

Täna, Ma ikka küsis, kus ma olen. Öelda, et ma olen Pakistani-Kanada on lihtne ja õige vastus anda. Mul võib olla sündinud üks osa maailmast ja maik mõned mälestused on mul aga Kanada on minu kodu. Kokku, kahes kohas on teinud mulle, kes ma olen ja mis, I am grateful.

-Sadia Mississauga

Kui jätad Libeeria elama Kanadas, see ei võta kaua aega, et tunda palju erinevusi kultuur. Paljud libeerlasi koju oleks nõus minuga, sest me usume, et meie kultuur on tihedalt seotud Põhja-Ameerika kuna riik loodi vaba orjade Ameerikast. But it was quick for me to notice that our assertions are wrong.

Kõrval oma päritoluriigis, Ma olen elanud kolmes riigis kolmel kontinendil viimase kümne aasta jooksul. Kanada on nüüd neljandat. Arvestades minu kogemus, see oli minu jaoks kerge tuvastada kultuurilised erinevused. Mis ei olnud lihtne, kuigi, oli minu jaoks, et kohandada muutuse kultuur. This confirms a saying in my country that “old tree can’t be bind easily”.

Kahe aasta jooksul olen viibinud Kanada, Olen võidelnud helistades eakad oma eesnimi. Kui sa arvad, kogukond kus pensionärid on suurim vanuserühmas, kui te mõistate, mida ma pean minema läbi iga päev. Kuid see ei ole probleem minu 8 aastane tütar, kes kolis Kanada, kui ta oli vaid 20 kuud. Ta võib lihtsalt helistada vanurit umbes aastaselt vanaema oma eesnimi. Ma muudkui meelde talle, et kust me tuleme seda ei ole lubatud. Me usume, et nimi helistaja on esimene samm näitab "suhtes". Nii käepidemed on lisatud nimed olenevalt vanusest lõhe ja staatus. Seega kõik lapsevanemad naabruses on kas onu või tädi. Et vältida helistaja eesnime, I approach people without calling their name which at time looks awkward.

Ka, Ma kiiresti märganud, et lemmikloomi, olgu see kass või koer on lahutamatu osa paljudes kodudes. Imetlen kuidas lemmikloomad koheldakse väärikalt. Ma tihti ei tea, ülestõstmise maksumus lemmikloom, ja tunnen tuhanded inimesed minu riigis, kes elavad vähem kui ühe dollariga päevas. Kus ma olen, koera ja kassi koheldakse erinevalt. Anytime, mu tütar ütleb mulle, et ta tahab olla Vet, Ma ei tea, kui ta oleks öelnud, kui ta oleks üles kasvanud Libeeria. Sest Vet ei ole karjääri lapse Libeeria unistada kuna loomad on kunagi võetud loomaarstid. Peale, I can’t remember seeing a section in the groceries store for pet food.

Mida ma imetlen kõige rohkem inimesi Atlandi Kanada on oma külalislahkuse ja kuidas vastutulelik nad on. Mind hämmastab, kuidas inimesed algatada vestlust räägime ilmast. Nad käivad tihti niimoodi, "Meil on hea päev täna". Selline žest, minu jaoks, breaks all communication bearers and creates a platform for communication.

 - William Saint John, NB

Kuigi ma juba rääkisin vabalt inglise keelt, kui ma tulin Kanadasse oli päeva hädas inglise ootavad mind, along with French.

Pärast 6 kuud elavad Moncton, mina ja mu naine kolis Ontario, tõttu töö reson. Elasime seal 2 aastat ja 2 kuud. See erines New Brunswick. I went to English LINC course there.

See oli talvel, kui kolisime Ontario. Rääkides talvel , kus ma algselt tuli meil ainult paar päeva lumi. See oli tohutult šokeeriv mind näha summa lumi ja paks jää. See oli hirmutav. Kõik, mida ma mõtlesin oli "Miks ma siin olen?"

Ma ainult elanud Saint John eest 19 days now but I think I like the good mix of culture here.

I certainly have been home sick quite bad and have experienced some hard days coming from cultural differences as well but I can comfortably say that I am glad that I came here because I experienced something that I could not have experienced back home.

- Shigeki in Saint John, NB

- Photo Credit: FredNBhartrand, Canadian Press

Minu nimi on Sophie ja mu kodu on Prantsusmaa. Tulin Kanada viimase oktoober, 2012 Saint John. , kõik kasutatud küsida neid küsimusi:

“Oi, te ei ole Kanada? (sest minu ilmselt prantsuse aktsent), Olete prantsuse, alates Moncton, Quebec city? Prantsusmaa? Tegelikult?! Miks Saint John?”

Tundub võimatu, et prantsuse tüdruk pick Saint John, sest tema esimene sihtkoht Kanada. Noh ma kasutada, et vastata: “Ma lihtsalt lisada oma magistri Prantsusmaal ja see oli parim aeg, et mul on mu esimene kogemus välisriigis, väljaspool oma mugavuse tsooni, mõnes muus keeles, kuid riigis, kus ma ei saa ikka tunda end nagu kodus.” See oli tõesti naljakas, kuidas inimesed on üllatunud, et ma olin “tõeline prantsuse”!

Tegelikult Kanada oli minu jaoks, enne Jõudsin, välisriigis, kuid tõesti sarnane Prantsusmaa . Ja ka see on täiesti erinev!!

Esiteks te arvate Prantsuse keel on sama, but not at all…Sa arvad, et leiad sama liiki toit, but not at kuid ei ole üldses sa arvad me jagame samu “kultuur” kuid jälle see on tõesti täiesti erinevad!

See riik on tõesti suur, suurus auto, tee, puud, maja, isegi toit ja pakendamine!

As a french person I will take the example of food.

Kui te lähete restorani, osa on tõesti suur. Aga see on ok, kui sa ei pea lõpetama oma tassi võid võtta doggy bag! Sa ei näinud seda Prantsusmaal. Kehv Kanada inimesed, kes tulevad Prantsusmaale, riigi hea toit, ja jätan tabelis ikka näljas!

Jälle, aastal supermarket, osakaalu vahekäiku ei ole samad. Vahekäiku ja köögiviljad on tõesti väike, kuid kiibid, pitsa, coca cola, Külmutatud toidu, suhkur, rämpstoitu on kaks korda suurem kui Prantsusmaa. Mäletan ma otsisin šokolaadi lingile teha oma kook. Küsisin inimene poest ja ta näitas oma “valmis preparaat kook”, Ma ütlesin ei ma tahan tõesti küpsetada minu kook, ütles ta mulle tõesti? Aga, et kõik on valmis? Ta ei suutnud leida, mida ma otsisin. Toidukultuur on tõesti erinevad!

Aga pärast paremini mõista elu stiil, ilm, nautida ka hea toidu osa nagu homaari, Kanada on suur riik, kus saab alustada uut elu. Midagi, mis sa tahad olla, võite proovida Kanadas, and that’s why I fall in love with this country.

Tere tulemast Kanada!

- Sophie Saint John, NB

1) Inimesed Saint John on väga sõbralikud, especially to newcomers.

2) There are not heavy traffic here and you have less chance to meet heavy traffic.

3) The climate here is better than any other cities in NB.

4) You can eat more fresh sea foods because it is seaside city.

Niikuinii, Inimesed on sõbralikud on kõige olulisem põhjus, miks meil siin elada. Pärast kaks päeva’ maja jaht, me ostsime oma maja. Palju sõpru hüüdis, et olime teinud hull otsus, kuid me ei kahetse oma otsust. Meil on hea elu siin ja mu tütar armastab kooli väga palju. Surely we try different sea foods very often.

See on minu lühike lugu. Kuigi see ei ole huvitav, it is really true.

 - Jian Saint John, NB

Mitmekultuuriline ja uustulnukate Resource Center siin on mänginud suurt rolli minu elus siin. Sa saad kohtuda inimestega kõigilt elualadelt, ja hindavad erinevate kultuuride ümber. Mul on sest lõpetas ja olen nüüd töötab firmas, ma armastan tänu multikultuurne keskus. I am glad I came here and decided to make this a second home for me.

 - Victoria Saint John, NB

I was really excited as I was going to experience snow for the first time in my life. Very first day of the school, it was storming. I probably fall couple of time on the way to school in that day. The cold was unbearable for me. Still I found it was fun to cope up with the weather. The most beautiful thing I enjoyed after coming here was the environment of the school. Everybody is so welcoming and helpful. I was involved with different cultural club in the school. That gave me the opportunity to meet lots of friends from different part of the world. I am so blessed to have my two best friends whom I met at the University of New Brunswick Saint John. One is from Canada another one is from UAE.

After I completed my graduation, I was involved with the Saint John Multicultural and Newcomers Resource Center. Here again I meet lot of people from different region through different activities. So after I have moved to Saint John, I had the opportunity to learn about different culture, food and I am enjoying it every bit of it.

 - Nazma in Saint John, NB

Umbes kuu pärast, et reis, Mind palgati at University of New Brunswick (Saint John campus) Rahvusvahelise Büroo. Nad vist tõesti meeldis, mida ma oli öelda, et Kuuba kultuur, kuna sel ajal, et see oli iga mitmekultuuriline kogemus. Mäletan minu esimene päev mõtlesin, et see pidi olema nii hull, vahetult koos töötavad välisüliõpilased, sest ma ei olnud multikultuurne taust ja, again, ei olnud tegelikult kunagi lahkunud Saint John. Aasta lõpuks esimesel päeval, kuigi, I knew that I had found my passion.

Üle järgmise 7 aastat, Mul oli võimalus kohtuda õpilastega üle kogu maailma. Võtsin eratunde Korea ja Mandarin. Käisin iga mitmekultuurilises sündmus ülikoolilinnakus. Õppisin ja lõpetasin oma õpetamine inglise keele kui teise keele tunnistuse ja juhendasid välisüliõpilased. (Ma ikka hoida kontakti paljude, ka minu esimene õpilane, Yuki Jaapanist.) Mul oli ka võimalus reisida osana minu töö juures UNBSJ ja käisin 11 riikidega kaks aastat. Ma õppisin nii palju selle aja jooksul (sealhulgas asjaolu, et maailm on nii väike ..... pärast kohtus mees Sussex, NB, õpetamise Tšiili!). Kuigi ma ei tööta kell UNBSJ enam, Ma olen ikka üsna lähedal mitmeid rahvusvahelisi õpilased - kellest paljud on lõpetanud nüüd. Mõned on kolinud maakond, kuid palju on veel New Brunswick, including Vicky from Kenya who graduated and now works full-time at the Royal Bank.

Läbi tema töö, Vicky on kohtunud paljude inimestega, kes teavad mind (mis ei ole liiga raske b / c, ajälle Olen olnud Saint John kõik mu elu) ja ta alati ütleb inimestele, mida ma tegin tema jaoks. Little Kas ta teab, mida ta on teinud minu jaoks! Ma jätkuvalt õppida nii palju Vicky ja teised; minu kirg mitmekultuurilisuse kunagi loobumised. Ja, see on, Kahtlemata, sest minu armastus välisüliõpilased nagu Vicky et võtsin positsiooni - Ma olin üks esimesi kaks inimest tööle - alustada Saint John Mitmekultuuriline ja uustulnukate Teabekeskus, where I still work today.

- Mary Saint John, NB

One day the father of two little boys approached me and asked if I might give his sons more English-sounding names.   My own opinion was that they might want to keep their names in order to hold onto something familiar in this new place.  But their father was adamant.

Mõeldes nüüd, Ma saan aru, et isa ja mina olime mõlemad ravivad nimede kultuuri sümbol - nende isa tahtis nimed, mis aitaks tema poisid sobi see uus kultuur, and I was thinking about their names connecting them to the culture they had left behind.

Võtsin asja tõsiselt. , I hit on two names that were as close sounding as I could come to the names they had arrived with.

Aastate jooksul olen märganud, ja imestas tahet ja nende Vietnami pered panema uusi juuri, work hard and thrive in their new home.   I wonder how Ian and Neil have fared with the names they were given as they launched into their Canadian lives.  I hope they’ve served them well.

- Maarja Alberta

- foto krediit: Põgenike ootavad transporti kalapaat; PH2 Phil Eggman [Avalik omand], via Wikimedia Commons