Täna lisasin lugu minu enda sellele leheküljele, mis oli umbes ebakindlus – Ebakindlus kultuuridevahelise. Ma oleks võinud kirjutada suvalise arvu lugusid sel teemal, üks mõõt on lihtsalt üks, mis meelde hiljutise näitena. Olen esimese põlvkonna Kanada – mu vanemad ja esivanemad on Briti – nii võite arvata hetked kultuuridevahelise ebakindlus ei juhtu minuga Kanadas.

Vale – ja ma arvan, et sentiment kärped õigus kõigis kultuurilist mõõdet tuleb leida selles riigis. See ei ole tähtis, kas teil on hiljuti saabunud Kanada, kas olete Aboriginal, räägivad prantsuse või inglise keeles, kui teie esimene keel, on elanud siin viis aastat või kogu oma elu, olete olnud hetkest, kui olete kokku puutunud mõne aspekti teine ​​kultuur – või oma – ja olete leidnud ennast ei tea midagi. Ehk, nagu mina tegin, olete leidnud ise ei tea, mida sa peaksid tegema,.

Alates väikese valimi oma elukestva kogemus, Ma tean, et need hetked muutuvad lood, mis saab valgust, raske, humourous, inspireeriv. Need võivad tunduda väikesed tähtsus – või tõesti suur. Ma ei ütle, et kogemus on sama meile kõigile – ebakindlust tunneb erinevaid, on rohkem hirmuäratav, kui kõike ja kõik sinu ümber tundub võõras. Veel, on midagi jagada seal, midagi ühist ja ma arvan, et see on oluline suhelda need lood, sest arusaam, et meil kõigil on hetki, kui meie ees ebakindlust, sõltumata kultuuritaustast, on suur ekvalaiseri. Sharing mis väljub need hetked võivad olla motivatsiooni astuda need kultuurilised ristmikel sagedamini ja nüüd me teame, et võimalus on – me ei ole üksi.

Loodan, et ma ei ole üksi ju, ja sul on lugu selle kohta, mida soovite jagada – Ma tahaks seda kuulda ja ma usun, palju teisi inimesi liiga. Klõps siin lugeda lugu panin,

Ma möödus kleeps minu naabruskonnas teisel päeval, mis pani mind mõtlema selle projekti – lugusid, mida ma olen kuulnud vestlusi, ja lugusid, mis on tulemas veebilehel.

“Ära usu kõike, mida mõelda.” Nutikas. Minu jaoks, et lihtne lause elegantselt eraldab kaks mõtte protsesse, mida me nii sageli kui üks sama. See tuvastab, et väikseim Sekundi vahel, kui me näeme või vastata midagi teatud viisil – ja kui meie kultuuriliste normide kick kinnitada meile, et see on ainus viis, et "vaata’ või reageerida.

Paar jutte sündmused klassiruumid eriti pähe tulevad. Ühes, Ma kuulasin rühma kõrge saavutada õpilaste, kasvab, kuna need on erak orienteeritud kultuur, ventilatsiooni oma frustratsiooni, kuidas õpetaja rohkem kollektivistlik kultuur juhendades neid. Nii, et ainult teismelised võivad, õpilased olid kirjeldab käitumist, mis tundus täiesti seletamatu neile. Nii palju, nii et kui ma kajastatud vestlus, Ma jõudsin mõtlesin, et kui vähemalt osa tajutava kvaliteedi vahe tekkis kahe eri nurga õppimisele, minnes ühes klassiruumis. Probleem on, et kui õpetaja ja õpilased ei pea viis näha, et võimalus – etapp on seatud palju vastastikune arusaamatus ja pettumus.

Nii tagasi kleeps – Mis siis, kui oli viis külmutada selleks ajaks – enne meie aju ütleb meile, et midagi on õige või vale, nii et me võiks lihtsalt registreerima “erinev” või “ootamatu” ning uurida seda koos? See on ka see, mida ma kuulda mõned lood mida olete jaganud – realiseerimiseks on just sel hetkel ja pausid piisavalt kaua, et küsida või üksteist – Aga see?

Kui postitus küsib lugu teile, Ma loodan, et sa seda jagada!